Kanepist saadavad kontsentraadid – hašiš, charas, vaigukristall (nn.kief) ja palju muud

Kanepikontsentraate on toodetud ja kasutatud juba sajandeid maailma eri paigus. Nad on tuntud oma tõhususe poolest, mis tuleneb kõrgest kannabinoidide ja terpeenide sisaldusest, palju kõrgemast, kui on kanepiõisikutes endis. Tutvustame selles postituses kõige populaarsemaid kanepist tehtavaid kontsentraate, nii mehhaanilisel kui ka keemilisel teel toodetuid, ning vaatleme nende põhilisi omadusi. Kanepis esineb looduslikult nii kannabinoide kui ka terpeene; eraldades need taimest ning kogudes kokku, saamegi kanepikontsentraadi, kanepiekstrakti. Saadaval on väga erinevate omadustega tooteid, mis erinevad nii toime tugevuse, kasutamisviisi, tekstruuri, maitse kui ka lõhna poolest. Valida saab ka looduslikul viisil (põhiliselt mehhaaniliselt) eraldatud ning keemiliselt ekstraheeritud kontsentraatide vahel.

Kontsentraatide tootmise põhimõte

Kontsentraat saadakse, eraldades kõigepealt trihhoomid, need väikesed vaigused kristallid, mis õisikuid katavad, ülejäänud taimest. Luubi all näevad need välja seenekujulised, ning sisaldavad rohkesti kannabinoide ja terpeene. Need teevadki käed kleepuvaks ja vaiguseks, kui kanepitaime õisikuid puudutada. See õisikute pinnalt saadud segu ongi kontsentraatide ja ekstraktide põhiline koostisosa.

Keemiliste lahustiteta saadud kontsentraadid

   on saadud mehhaanilisel teel või kanepiõisikuid soojendades, või kasutades vett, mida antud kontekstis lahustiks ei loeta, kuna seda leidub ka taimes endas ja on ohutu. Nii saadud kontsentraate loetakse õigusega puhtamateks ja tervislikemateks võrreldes keemilisel teel saadud kontsentraatidega. Suurem osa kanepist saadavaid kontsentraate on põhimõtteliselt kanepivaigud.

Keemilisel teel saadud kontsentraadid

Lahusti ja tahke aine segamisel saadakse lahus. Nii saadud kontsentraate nimetatakse kanepiekstraktideks. Tavaliselt kasutatakse lahustina butaani, alkoholi, propaani ja vahel ka süsihappegaasi (CO2). Sõltuvalt lahustist on võimalik valmistada väga erineva tugevusega ekstrakte. Tavaliselt filtreeritakse lahustina kasutatud keemilised ühendid tootmise lõpufaasis ekstraktidest välja, kasutades spetsiaalseid tehnikaid.

Populaarseimad kontsentraadid

Hašiš on kõige levinum kontsentraat, mida saadakse nii mehhaanilisel kui keemilisel teel ning millest omakorda tehakse teisi kontsentraate, näiteks hašišiõli.

Charas on sarnane oma valmistamise viisilt, ka seda saadakse traditsiooniliselt mehhaanilisel teel, hõõrudes kanepiõisikuid käte vahel ning seejärel eemaldatakse kätele kogunenud vaik. Kiefi(vaigukristalli) saamiseks kasutatakse kuivsõelumise meetodit. Kuna neid mõlemat valmistatakse iidsetel maalähedastel meetotidel, sisaldavad nad lisaks ka taimeosakesi, kuid neid võib siiski lugeda kõrgeima kvaliteediga kontsentraatideks.

Full-melt ehk täissulam on vaik, mis saadakse purustatud taime märgsõelumisel pärast töötlemist jääkülmas vees. See eraldab samuti trihhoomid, mis siis erineva tihedusega sõeladelt kokku kogutakse ja vaiguks kokku pressitakse, kusjuures eri tihedusega sõeladelt saab erineva kvaliteediga vaiku.

BHO on vaik või muu tahke kontsentraat, mis on tehtud õisikute töötlemisel butaaniga saadud õlist. On eri tüüpi BHO-d ja neid kasutatakse eri viisidel.

Valmistusmeetod Live Resin on oma põhimõttelt sama, mis BHO valmistamine, kuid algab õisikute külmutamisega. Tulemus on eriti kõrge terpeenide sisaldus.

Kanepikampol saadakse kasutades kuumust ja pressi, seda saab teha isegi kodus, kasutades juuksetange. Mõistagi, mida professionaalsem on valmistamine, seda kõrgema kvaliteediga on ka tulemus.